Kas tead? Moe ja riietusega seotud mõisted.

 A-lõikeline – Selle mõiste võttis kasutusele Christian Dior 1950a keskpaigas. Algselt kasutati mõistet A-lõikeline seelikute puhul mille ülaosa muutis talje väiksemaks ja andis figuurile kena naiseliku kuju. Tänapäeval tähendab see riideid, mis toonitavad vöökohta ja on alt laienevad. Kui panna rõivad tasasele pinnale siis muutub nende kuju A sarnaseks. Kandes A-lõikelisi rõivad saate hästi varjata oma „probleemseid” piirkondi nagu kõht, tuharad, reied. Selle lõike järgi valmistatud riided on õlgade juures liibuvad, toovad esile rinna ja seejärel hakkavad laienema. On mugavad ja ei pigista.

Boyfriend jeans e ''poiss-sõbra'' teksad on laiad ja vaba lõikega teksapüksid. Tihtipeale on need püksid veidi kulunud ja augulised. ''Poiss-sõbra'' mood sai alguse naistelt, kes laenasid ja kandsid oma poiss-sõbra riideid. See stiil muutus populaarsemaks kui paljud tuntud kaubamärgid hakkasid tootma meeste moest inspireeritud naiste riideid. Idee seisneb selles, et riided säilitavad meeste riiete välimuse, aga on loodud spetsiaalselt naistele ja on kandes väga mugavad.

Haaremipüksid on kotjad pikad püksid, millel on elastne kumm pahkluul ja vöökohal. Püksid on pika ajalooga, olid esialgselt kogupikkuses laia lõikega, meenutasid midagi seeliku ja pükste vahepealset. Pärit on haaremipüksid Lähis-Idast. Tänapäevased haaremipüksid said kuulsaks 1980a lõpus. Nende valmistamiseks kasutatakse nüüdsel ajal vähem riiet, mistõttu pole nad nii kottis nagu traditsioonilised haaremipüksid ja on säärest kitsenevad. Haaremipüksid on väga populaarsed, jalas mugavad ja tagavad hea liikumisvabaduse. Need püksid on sobilikud kodus sohval lõõgastudes, tänaval või trennis kandmiseks.

Jeggingsid – On retuuside sarnased, tihedalt jala ümber liibuvad teksad. Materjali osas jagunevad kahte põhikategooriasse. Teksariidest valmsiatud jeggingsid on taskute ja vöökoha imitatsiooniga. Polüestrist ja spandexist valmistatud on pehmed ja venivad. Kuna jeggingsid on valmistatud kergesti hooldatavast materjalist siis nad ei kortsu kergesti. Pesumasinast välja võttes saab kohe kanda ja ei ole vaja triikimisega muret tunda.

Kapripüksid – kolm neljandikku säärega stiilsed ja mugavad püksid. Terminit kapripüksid võib kasutada ka pükste kohta mis on pikemad kui lühikesed püksid ja seda kasutatakse ka pükste kohta mis on kuni pahkluuni. Kapripüksid tõi moodi moelelooja Sonja de Lennart 1948. aastal. Pükste nimi tuleneb Itaalia Capri saarelt, kus need saavutasid populaarsuse 1950a aastate lõpus ja 1960a aastate alguses. Ajal mil kapripüksid olid veel uus mood reisis näitleja Marilyn Monroe alati kapripükstes. Tänapäeval on need püksid populaarsed nii naiste kui ka meeste seas. Sobivad kandmiseks vabaaja riietusena kui ka pidulikel - ametlikel üritustel.

Kardigan – eest lahtine kudum. Varasemalt oli kardiganidel ees ka lukk või nööbid, tänapäeval need puuduvad. Kui kudum on eest lahtine aga sellel on vöö siis pole see enam kardigan. Kardigan sai nime Briti armees teeninud krahv James B Cardigani järgi, kes osales Krimmi sõja ajal Balaclava lahingus. Oletatavasti leiutas Burdenell kardigani pärast seda kui märkas, et tema mantli sabad on kogemata kaminas maha põlenud. Mõiste viitas algselt ainult silmkoelisele varrukateta vestile, kuid aja jooksul laienes see ka muudele rõivatüüpidele. Coco Chanelli tunnistatakse naiste kardiganide populariseerimise eest, sest talle ei meeldinud kuidas kitsa kaelusega meeste kampsunid ajasid ta juuksed sassi kui ta need üle pea tõmbas. Kardigani seostatakse ka kahekümnendate aastate ja 1930 aastate alguse kolledzikultuuriga ja see on populaarne riietusese tänase päevani.

Maksikleit – Maksikleidiks nimetatakse pahkluuni ulatuvat kleiti. Need kleidid on erinevate kaelustega, ülaosast liibuvad ja alt vabalt langevad. Maksikleidid on mugavad ja suvel väga populaarsed. Sõltuvalt mudelist ja lisatud detailidest sobib maksikleiti hästi kanda nii töö kui ka vabaajariietusena või erinevatel pidulikel üritustel.

Nahkhiirelõikeline – Nahkhiire stiilis varruka varasem nimetus oli dolmanvarrukaks. Tänapäeval on see pikk varrukas mis on õlast laiemalt lõigatud, sügavate käeaukudega, randmest kitsenev. Lühikeste varrukate puhul on küünarnukini varrukad avarad ja ilma kitseneva efektita. Laienev varrukas annab tiivalaadse välimuse ja muudab visuaalselt kandja vöökoha väiksemaks. See stiil sobib paljudele kehatüüpidele. Nahkhiirelõikeline varrukas oli kasutusel juba keskajal kui Türgi kodanikud kandsid rõivast nimega dolman. Lääne kultuuri sisenes dolman Ungari kaudu 16. sajandil kus see oli kuni 19. sajandini husaaride ametliku sõjaväeriietuse osa. Umbes 1900 – 1920a oli moetööstuses Kaug – Ida vaimustus ja paljudel varrukatel kasutati dolmani lõiget. Teise maailmasõja järgsel kangapuuduse ajal see trend kadus. 1980 aastatel tuli taas moodi ja on kasutusel tänapäevani.

Plisseeritud – Kindla ühtlase laiusega volditud kangas. Tavaliselt algavad plisseerid juba värvlist. Analoogsed volditud kangast valmistatud riided olid kasutusel juba Vana – Egiptuses. Hispaania moelooja Marino Fortuni (1871-1949) on tuntud plisseeritud rõivaste leiutaja kes sai hiljem nende tootmiseks ka patendi. Tema kleite peetakse tänapäeval kauniteks kunstiteosteks ja paljud nendest on säilinud muuseumides ja isiklikes kogudes. Plisseeritud kangast riideid võis leida juba ammustel aegadel ka Eesti aladelt. Saartel ja Noarootsis oli naiste rõivastuses näha Skandinaavia mõjutusi. Näiteks 13. sajandil kandsid saarte ja Lääne - Eesti naised seelikuid mille plisseetaoline volt pressiti kuumade leibade all.

Softshell – See mitmete heade omadustega kangas võeti rõivatööstuses kasutusele 2000a keskpaigas. Softshellist rõivad on vastupidavad, vetthülgavad, tuulekindlad ja hingavad, lisaks on seljas pehmed ja mugavad. Kanga valmistamiseks kasutatakse kahe või kolmekihilist venivat kootud materjali (polüestrit ja nailonit). Väline kiht on vetthülgav ja veniv. Keskmine kiht on hingav ning vee ja tuulekindel. Kolmas, kehale kõige lähemal asuv kiht on tihtipeale vooderdatud õhukese fliisiga. Softshelli kangad / tooted erinevad vetthülgavuse, tuulekindluse ja hingavuse näitajate poolest ning sobivad hästi sportimiseks, matkamiseks ja vabaaja riietuseks igal aastaajal.

Särkkleit on kergest kangast kleit naistele mis laenab detaile meeste päevsärgilt. Neil kleitidel on sälguga krae ja mansetiga varrukad. Vabalt langeva lõikega ja tänu erinevale pikkusele sobilikud igale kehatüübile. Särkkleidid loodi 1900 aastate alguses ja olid revolutsioonilised asendamaks korsetimoodi. Puuvillase särkkleidi mitteametlikud versioonid muutusid alates 1950 – ndatel aastatel paljude naiste garderoobide põhiosaks.

Öko-Tex on rahvusvaheline sõltumatu sertifitseerimise ja testimise süsteem tooraeine, ning pooleli ja täielikult viimistletud tekstiilidele ning nende tootmisel kasutatavate lisaainete testimiseks. Standard 100 reguleerib kemikaalide kasutamist ja määrab kindlaks nende normid, isegi mitmetele kahjulikele kemikaalidele mille kasutamist ei ole veel seadustega reguleeritud. Öko-Tex 100 standardile peavad vastama kõik toote valmistamisel kasutatud komponendid - niidid, nööbid, vooder jne. Kui tekstiiltooted kannavad Öko-Tex märgistust siis võite kindel olla, et need on valmistatud lapse tervisele kahjututest komponentidest.