Kas tead? Moe ja riietusega seotud mõisted.

 A-lõikeline – Selle mõiste võttis kasutusele Christian Dior 1950a keskpaigas. Algselt kasutati mõistet A-lõikeline seelikute puhul mille ülaosa muutis talje väiksemaks ja andis figuurile kena naiseliku kuju. Tänapäeval tähendab see riideid, mis toonitavad vöökohta ja on alt laienevad. Kui panna rõivad tasasele pinnale siis muutub nende kuju A sarnaseks. Kandes A-lõikelisi rõivad saate hästi varjata oma „probleemseid” piirkondi nagu kõht, tuharad, reied. Selle lõike järgi valmistatud riided on õlgade juures liibuvad, toovad esile rinna ja seejärel hakkavad laienema. On mugavad ja ei pigista.

Boyfriend jeans e ''poiss-sõbra'' teksad on laiad ja vaba lõikega teksapüksid. Tihtipeale on need püksid veidi kulunud ja augulised. ''Poiss-sõbra'' mood sai alguse naistelt, kes laenasid ja kandsid oma poiss-sõbra riideid. See stiil muutus populaarsemaks kui paljud tuntud kaubamärgid hakkasid tootma meeste moest inspireeritud naiste riideid. Idee seisneb selles, et riided säilitavad meeste riiete välimuse, aga on loodud spetsiaalselt naistele ja on kandes väga mugavad.

Kapripüksid – kolm neljandikku säärega stiilsed ja mugavad püksid. Terminit kapripüksid võib kasutada ka pükste kohta mis on pikemad kui lühikesed püksid ja seda kasutatakse ka pükste kohta mis on kuni pahkluuni. Kapripüksid tõi moodi moelelooja Sonja de Lennart 1948. aastal. Pükste nimi tuleneb Itaalia Capri saarelt, kus need saavutasid populaarsuse 1950a aastate lõpus ja 1960a aastate alguses. Ajal mil kapripüksid olid veel uus mood reisis näitleja Marilyn Monroe alati kapripükstes. Tänapäeval on need püksid populaarsed nii naiste kui ka meeste seas. Sobivad kandmiseks vabaaja riietusena kui ka pidulikel - ametlikel üritustel.

Kardigan – eest lahtine kudum. Varasemalt oli kardiganidel ees ka lukk või nööbid, tänapäeval need puuduvad. Kui kudum on eest lahtine aga sellel on vöö siis pole see enam kardigan. Kardigan sai nime Briti armees teeninud krahv James B Cardigani järgi, kes osales Krimmi sõja ajal Balaclava lahingus. Oletatavasti leiutas Burdenell kardigani pärast seda kui märkas, et tema mantli sabad on kogemata kaminas maha põlenud. Mõiste viitas algselt ainult silmkoelisele varrukateta vestile, kuid aja jooksul laienes see ka muudele rõivatüüpidele. Coco Chanelli tunnistatakse naiste kardiganide populariseerimise eest, sest talle ei meeldinud kuidas kitsa kaelusega meeste kampsunid ajasid ta juuksed sassi kui ta need üle pea tõmbas. Kardigani seostatakse ka kahekümnendate aastate ja 1930 aastate alguse kolledzikultuuriga ja see on populaarne riietusese tänase päevani.

Plisseeritud – Kindla ühtlase laiusega volditud kangas. Tavaliselt algavad plisseerid juba värvlist. Analoogsed volditud kangast valmistatud riided olid kasutusel juba Vana – Egiptuses. Hispaania moelooja Marino Fortuni (1871-1949) on tuntud plisseeritud rõivaste leiutaja kes sai hiljem nende tootmiseks ka patendi. Tema kleite peetakse tänapäeval kauniteks kunstiteosteks ja paljud nendest on säilinud muuseumides ja isiklikes kogudes. Plisseeritud kangast riideid võis leida juba ammustel aegadel ka Eesti aladelt. Saartel ja Noarootsis oli naiste rõivastuses näha Skandinaavia mõjutusi. Näiteks 13. sajandil kandsid saarte ja Lääne - Eesti naised seelikuid mille plisseetaoline volt pressiti kuumade leibade all.

Särkkleit on kergest kangast kleit naistele mis laenab detaile meeste päevsärgilt. Neil kleitidel on sälguga krae ja mansetiga varrukad. Vabalt langeva lõikega ja tänu erinevale pikkusele sobilikud igale kehatüübile. Särkkleidid loodi 1900 aastate alguses ja olid revolutsioonilised asendamaks korsetimoodi. Puuvillase särkkleidi mitteametlikud versioonid muutusid alates 1950 – ndatel aastatel paljude naiste garderoobide põhiosaks.